Eesmärgivaba elu

5. juuli 2014 - info

„Minu silmis oled sa nagu konn. Sa peaksid oma vesiroosilehel peesitama, kuni sul igav hakkab. Ja siis, kui käes on õige aeg, peaksid hüppama järgmisele vesiroosilehele ja mõneks ajaks sinna paigale jääma. Ja niimoodi jätkama, liikudes aina edasi ja edasi selles suunas, mis parajasti õige tundub.“ Nii soovitab raamatu „Eesmärgivaba elu“ autorile Stephen Shapirole tema sõber.

Mulle on alati meeldinud planeerida ja asju läbi mõelda. Nii on kuidagi kindel. Aga sel nädalal võtsime mehega keset kiiret tööaega kätte, istusime tsikli selga ja kimasime üheks ööks Võrumaale. Edasi-tagasi 600 km paljalt selleks, et maakodus muru ära niita. Täiesti ebapraktiline, aga see-eest väga tore! Pakid praemunavõileivad ja kohvitermose kaasa ja jätad linna selja taha. Tore on tunda end kui vastutustundetu töötaja, kes kiirel tööajal lulli lööb. Või sõnakuulmatu teismeline, sest emale sai ju lubatud, et mootorattaga – selle „jubeda riistaga“ maanteele ei lähe.

Haanja käänulised teed on põnevad. Ühelt poolt paneb ümbritsev kaunis loodus õhku ahmima, teisalt pead kitsal kruusateel sõites olema väga keskendunud. Kui suudaks oma elu elada samamoodi – olla kohal, tunda põnevust ja nautida hetke ilu ning usaldada seda, mis järgmise kurvi tagant avaneb! Ei ole eesmärke ega plaani, tee, mis on ees, on nagu seiklus. Mulle meeldib mootorrattaga sõites kujutleda, kuidas tuul pühib mu seest kõik vana ja kasutu. Kui Ruusmäele kohale jõuan, olen täiesti puhas ja uus.

Kohapeal on vaba voli teha, mida iganes – kortslehte korjata, raamatut lugeda, ööbikut kuulata või voodil päikeselaigus tukkuda. Nojah, mees peab muidugi niitma, kui sai juba tuldud, sest muidu kasvab hein kubemeni, aga mina leban, käed kuklal, ja mõtisklen. Olen nagu konn, kes peesitab vesiroosilehel, sest see tundub hetkel kõige mõnusam. Mulle meenub hiinlasest mõtetarga Lin Yutangi öeldu: „Kui suudad veeta täiesti kasutu pärastlõuna täiesti kasutul viisil, siis oled sa õppinud elama.“

Tagasiteel silitan vargsi mehe selga ja tunnen tohutu suurt tänulikkust, et mu elus on inimene, kes peab eesmärkidest palju vähem kui mina.

Ega siis eesmärkidel iseenesest midagi viga pole. Eesmärke on vaja, et olulised asjad õigeks ajaks tehtud saaks. Näiteks on kasulik tuludeklaratsioon õigeks kuupäevaks täita. Aga eesmärkidest ei maksa endale koormat kasvatada, mis spontaansuse suretab. Tegutsema võiks lükata kirg ja sisemine sund. Olen oma firma turundusplaani just sel põhimõttel loonud – selles on vaid need tegevused, mida ma tõepoolest tahan teha, mis kutsuvad minus esile elevuse ja tegutsemislusti. Ja mul läheb hästi.

Täna istun Kuressaares Pritsumehe Grillis ja ootan oma krõbedaid kartulikoori. Saarel on kohalik laulupidu ja kogu linn on muusikat ja rõõmsaid inimesi täis.“Tüüüdruk, armastan päikest ja tuuli. Tüüüdruk, sinust ma unistan vaid...“ Peaksin praegu kirjutama tellitud lugu hirmust. Täna ja siin ei pigista ma seda kuidagi endast välja.

Üht-teist olen sel kenal laupäeval siiski juba teinud – aknaid pesnud, roosidelt täisid noppinud, püüdnud kolm korda korvtooli läbi toa ukseava verandale pressida (kuramus, tuppa ta ju kuidagi sai?!), aga kõike seda puhtalt mõnu, mitte vajaduse pärast. Ja nüüd on tore tänavakohvikus istuda ja mõtiskleda. Kõrvallauas sööb Taani perekond – ema, isa ja neli poega. Kõige väiksem poistest tõuseb aeg-ajalt oma kohalt ja läheb kallistab vanemat venda. Vend püüab teda sülle upitada, aga seda väikemees ei taha. Talle piisab kallist kahe ampsu vahel.

Kuna ilm on soe, siis on möödajalutavate tüdrukute seelikud väga lühikesed. Ilus on vaadata.

Taban end mõttelt, et ma ei oska tulevikult midagi enamat oodata, kui mu elus praegu on. Muidugi oleks vaja Saaremaa-kodu aiatöödeks labidas osta ja vannitoas lamp vahetada, aga põhimõtteliselt on kõik paigas. Eks ma ju olen varem ka teadnud, kui tervislik selline seisund on, kui sa midagi ei ihalda ja oled rahul sellega, mis on, aga inimene on ju loodud nii, et ta ihaldab ikka suuremat, kallimat, paremat. Äh, mina täna ei taha. Olen konn vesiroosilehel. Peesitan, kuni igav hakkab.

Kadi Kütt
Juuni 2013
Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: