Saun toob tervise ja rahuliku meele

19. juuli 2014 - info

Vanade eestlaste jaoks on saunal olnud alati väga oluline koht. Meie esivanemad teadsid, et saunas saab lisaks kehale puhtaks ka hing. Ma usun, et igas saunas on maha peetud nii mõnedki avameelsed jutuajamised ja tehtud tähtsad plaanid. Saun on ka hea enesesse vaatamise ja järelemõtlemise koht. Me elame kiirel ja stressirohkel ajal. Kuid saun võiks küll olla see koht, kus kell ja rutt unustatakse.

Sauna pühadus

Meie esivanemad on alati sauna pühaks paigaks pidanud. Just sauna läksid meie esiemad sünnitama ja ka surija viimane ase tehti sauna. Meie esivanemad kütsid sauna enne kõiki suuri perekonnasündmusi, pühi ja talguid. Samuti oli saunal oluline tähtsus nii füüsisel kui vaimsel tervendamisel.










 

Saunapalke ja kerisekive valiti erilise hoolega, saunapuudki tehti teistest puudest eraldi. Kuid pühadust saame luua ka täna – valmistada saunaõhtuks midagi maitsvat (ja kerget), katta puhkeruumi kena laud ja luua oma pere armsad saunarituaalid. Saunas ei vannuta, ei räägita ega mõelda kurje mõtteid. Hea energia saab luua rõõmsa meele ja tänulikkusega. Vanad eestlased tänasid leili visates saunavana ja -kütjat. Ega tänapäeva saunalistelegi teeks kütja tänamine paha.

 

Soome saun

Soome saun on eestlaste jaoks kõige tuntum ja populaarsem. Seda iseloomustab eraldi leili- ja pesemisruum ning eesruum, kus saab hinge tõmmata.

Õhk on saunas kuum – 70-100°. Leili viskamisega kuumadele kerisekividele muutub õhk niiskemaks. Leiliruumi astmeline lava võimaldab nautida saunas käimist vastavalt oma temperatuuritaluvusele. Pärast lavalkäimist on hea minna välja värske õhu kätte. Julgemad saavad end kasta vette kümblustünnis või talvel lumme joosta.

 

Suitsusaun

Suitsusaun on traditsiooniline Eesti saun, mis on eriline on ehitus- ja kütmisviisi poolest. Suitsusaunal puudub korsten, mistõttu jääb sauna kütmisel tekkiv suits ruumi, kust see läbi õhuavade välja lastakse. Nii on suitsusauna palkseinad suitsust läbi imbunud ja seda tasub enne seina vastu nõjatumist meeles pidada :-).



Sauna kütmine võtab aega 4-5 tundi. Kogu kuumus tekib ühe kütmiskorraga ja saunaskäigu ajal enam juurde kütta pole võimalik. Leiliruumist lastakse suits enne saunaskäiku välja ja lastakse saunal natuke aega seista.

Eesti suitsusaun on oma erilisuse tõttu esitatud UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja.

Meie talu suitsusaun on ehitatud 20 sajandi alguses – juba auväärne vanake – aga ta on meid hästi teeninud!

 

Vihtlemise kasust tervisele

Vihtlemine soodustab higistamist, kuna ajab laiali keha ümber paikneva külmema õhukihi ja toob leiliruumi kuuma õhu keha pinnale. Vihaokstest eraldub kasulikke aineid, mis mõjuvad organismile hästi. Vihtlemine võrdub kerge massaažiga, see ergutab vereringet ja mõjub lõõgastavalt kogu organismile. Nahk muutub pehmeks ja siidiseks. Vihtlemise tagajärjel lõdvestuvad lihased, rahuneb närvisüsteem, tugevneb immuunsüsteem  ning paraneb uni.



Eestis on levinuim kaseviht, mis peletab liigset väsimust ja

halba enesetunnet. Lisaks pehmendab kasevihaga vihtlemine nahka. Kadakavihal on masseeriv toime ning on abiks külmetustest loobumiseks. Tammeviht on kõige pehmem ja seetõttu sobib hästi südameprobleemidega saunalistele. Tammeviht ei sobi tundliku nahaga inimestele, kuid rasuse nahaga inimesed võivad tammelehtedest abi leida. Nõgeseviht on ärritava toimega, kuid hea liigesehaiguste vastu. Kuid nõgesevihast on kasu vaid sellisel saunalisel, kes täpselt teab, kuidas ja millise kehaosa ravimiseks ta seda kasutab. Kui nüpeldada nõgesevihaga kogu keha, võib see rohkem kahju kui kasu tuua. Pärnaviht ergutab neerude tööd ja okaspuuviht aitab omakorda jalavalude ning väsimuse vastu. Vahtraviht on kergesti ärrituvale nahale hea toimega, kuna see pehmendab nahka ega ole liiga kõva. Eukalüptiviht on meeldiva lõhnaga ning rahustava toimega. Viimasel ajal olemas ka kunstvihad, mis on lihtsalt masseeriva ja soojendava toimega. Suvel ja varasügisel võiks vihtlemise tervistava toime suurendamiseks viha hulka lisada värsket salveid, piparmünti, nõgest või koirohtu.


Vihta tuleb enne kasutamist kindlasti kuumas vees leotada.

Vihtlemist alustatakse peast ja liigutakse allapoole, ajades laiali kuumalained kogu kehas. Jalatallad on eriti olulised vihelda, kuna peidavad endas keha aktiivseid punkte. Loomulikult tuleks tunnetada oma keha vajadusi ja taluvuspiire. Teatud haigustega pole saunaskäimine lubatud (palavik, rasked südame- ja neeruhaigused jm)

Pärast vihtlemist on kasulik jahutada end vees või talvel lumega hõõruda. Ära unusta vahepeal puhata!


Rahu ja tervist toovat saunatamist!


Artiklis on kasutatud:

  • „Sensa“ 2014. aasta märtsinumber
  • http://et.wikipedia.org/wiki/Vihtlemine
  • http://eope.ehte.ee/best/2011-2012/taastumisvahendid1/vihtlemine_saunas_on_oluline_ja_vajalik_tegevus.html 
  • https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/29581/vihtlemine-ravib-ja-ergutab
Kommentaarid: 0
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: